Anne Hytta on Norra rahvuspilli hardangeri viiuli meister, kes kasvas üles Kagu-Norras, Telemarki maakonnas. See piirkond on tuntud tugevate rahvamuusika ning -tantsu traditsioonide poolest, mida iseloomustab ka keeruline repertuaar. Samuti teatakse seda paika hardangeri viiuli sünnipaigana.

Kontserdi esimeses osas kuuleme Telemarki maakonna traditsioonilist muusikat, mida Anne õppis oma õpetaja Einar S. Løndali käest. Kontserdi teises osas mängib Anne  hardangeri viiulile kirjutatud omaloomingut, mis viib meid meditatiivsele ja improvisatsioonilisele rännakule. Igal muusikapalal on loomulikult juures oma lugu, mida Anne meile jutustama tulebki.

Hardangeri viiul (hardingfele) on Norra viiul, mida tihti nimetatakse ka Norra rahvuspilliks. Erinevalt tavalisest viiulist on sel 4–5 lisakeelt, mis paiknevad nelja pealmise keele all ning resoneeruvad, kui ülemisi keeli mängida. Resontantskeeled annavad hardangeri viiulile mängimisel erilise kõla, milles on kuulda ka ülemtoone. Seetõttu kui üks hardangeri pillimees mängib, arvatakse, et viiulit mängib samal ajal mitu inimest. Tegelikult annab selle efekti aga eriline pill ise. Hardangeri viiulit on kerge ära tunda osaliselt või täielikult selle pinda kaunistava ornamendi järgi, ka pilli sõrmlaud on mustriline.

Sissejuhatavad esinejad:

Kontserdi juhatavad sisse EMTA pärimusmuusika tudengid koos õpetaja Katariin Raskaga, kes on ise samuti Norras õppinud ning sellest keerulisest ja kaunist pärimustraditsioonist osa saanud. Katariin Raska on ühtlasi EMTA pärimusmuusika eriala eestvedaja, torupilli- ja parmupillimängija. Reval Folgi jaoks on EMTA pärimusmuusikute sissejuhatus eriline sündmus, sest MTÜ Reval Folk sai alguse koostöös selle erialaga ning meil on hea meel kutsuda lavale selle osakonna tudengite ansambel!

Rohkem Katariinist saab lugeda siin: www.katariinraska.com
Rohkem erialast saab lugeda siin: https://ema.edu.ee/bakalaureuseope/parimusmuusika/

Lähemalt hardangeri viiulist:

Vanim teadavaolevalt säilinud hardangeri viiul on pärit Jaastadi linnast ning tehtud aastal 1649. Selle instrumendi muusika on väga spetsiifiline ning koosneb peamiselt ²/₄, ³/₄ ja ⁶/₈  tantsulugudest, kuid on ka mitmeid kuulamiseks mõeldud lugusid, millel polegi tugevat meetrumit. Hardangeri viiulit mängitakse enamasti soolopillina. Vaid vahel harva kogunevad selle pilli mängijad koosmänguks.

Lähemalt esinejast:

Anne omandas oma repertuaari tunnustatud viiulimeister Einar S. Løndalilt (1914-2006), kes oli omakorda õppinud seda muusikat oma isalt. Løndali traditsiooni keerulised palad, kus on palju meloodia ja fraaside vaheldust, palju kaunistusi, on muutunud Anne muusikaliseks emakeeleks. See ongi kogu Anne omaloomingu ning muusikalise karjääri aluseks, kus ta on läinud hardangeri viiuliga ka omale rännakule. 

Lähemalt Annest: www.annehytta.com